Ajalugu

2007 aasta kevadel said kokku ärksamad Mähe elanikud, et taaselustada seltsitegevus rahvaarvult Pirita suurimas asumis. Kolme tegutsemisaasta jooksul on aktiivselt osalenud mitmete Pirita linnaosa puudutavate planeeringute arutamisel nii linnaosavalitsuses, Tallinna linnavalitsuses kui ka Harju maavanema juures. 

Aastatel 1958-1991, tegutses Mähe asumis Mähe Aiandus ja Mesindusselts, mis koondas oma õitseajal enda alla 844 liiget. 

 

Kaart 17. sajandi lõpust

 

MÄHE -

aed linnas

 

MÄHE AJALUGU

Tekst: Robert Nerman, Erik Vest

Fotod: Robert Nerman, Kuno Tiiksaar, Argo Kivilo

 

Mähe asum kujunes välja Mähe külast, mis omakorda sai alguse Mähe (Mehe) vabatalust. Seda vabatalu on esmakordselt mainitud juba 1625. aastal.

1870. aastatel tekkisid Mähe talu kõrvale teised talud.

Mähe küla asus sadakond meetrit eemal, praeguse Merivälja ja Randvere tee ristumiskohast.

1920. aastail elas Mähe küla 9 majapidamises veidi üle 60 püsielaniku. Igal aastal lisandus neile rohkesti suvitajaid.

1926. aastast muutus olukord radikaalselt, sest riigi- ja linnavõimude poolt vastuvõetud planeerimiskavad nägid ette Pirita piirkonda suurel hulgal suvemajade ehitamist.

Mähe küla maad ulatusid ida ja kirde pool Lepiku külani ning põhjapoolt Pärnamäe taluni ja Meriväljani. Tuntuimaks Mähe küla taluks võib pidada Tallinna linnapea Voldemar Lenderi talu (pildil), mille suurus oli veidi üle 32 hektari ja mille hooned asusid tänaste Mähe tee ja Põõsa tee majade kohal. Kuulsast Lenderi iluaiast on täna-päevani säilinud Põõsa tee 1 kinnistul paiknevad 3 põlist tamme. Suurima tamme ümbermõõt rinnakõrguselt mõõdetuna on 392 cm. Tammede vanus on 150-170 aastat.

1937. aastal tõusis päevakorda Mähe küla talude maade tükeldamine. Ka eraomanikud hakkasid siis oma krunte müüma, sest pärast linnamaade planeerimist tõusis otsekohe ka maa hind kümme korda.

 

30-ndate aastate lõpul kujunes Randvere tee äärne  Mähe küla piirkond kõige uuemaks Tallinna vahetus läheduses paiknevaks aedlinnaks ehk nagu siis nimetati – suvilakruntide linnaks. Selleks ajaks oli Mähel üheksa majapidamise asemel juba 65 maavaldust.

1936. aastal kinkis tolleaegses Lepiku külas asunud Järve talu peremees Jaan Oja väikese liivakõrgendiku oma talu maast Betaania kogudusele uue palvemaja ehitamiseks. Ta andis ka suurima rahalise toetuse ning juhatas ehitustöid. 1939. aasta sügisel kauaoodatud palve-maja Mähel valmiski. Rahvasuus tunti seda hoonet Järve kiriku nime all, sest igapäevaste tööde, tegemiste kõrvalt viis pühapäevaseid palveid läbi Jaan Oja isiklikult. Palvemajas avati ka pühapäevakool ning sellest majast sai ümbruskonna noorte seas populaarne kokkusaamiskoht.

1945. aastal liideti Mähe asumi maad Tallinna linnaga. 

 

 

 

1955. aastal hakati endiste Lepiku küla Nõmme, Oru, Järve ja Lilupi talu karja-, heina- ja põllumaadele rajama tillukesi aianduskrunte.  Kitsaste kruusateede äärde jaotati piklikke maatükke. Vaid 600m2 suuruseid krunte, millede laius tänavajoonel on 15 – 20 meetrit, rajati umbes 1 150 tükki.

Elanikud ja suvitajad istutasid sinna hekke, viljapuid ja ilupõõsaid. Tekkisid ka aiamajad, kuid need olid enamasti paarikümne ruutmeetri suurused.

2002. aastal hakati rajama viimasele, veel hoonestamata, Mähet Meriväljast eraldavale maa-alale, uusi elamukrunte. Tekkis ca 200 kinnistuga uueselamu piirkond – Merivälja 2.

Ligikaudu 6000 elanikuga Mähe on Pirita linnaosa suurima rahvaarvuga asum.

Mähe kasvamine saab toimuda ainult aedade ja puude arvelt. Aiad aga on Mähe rikkus.