11 küsimust elektrihinna ja energiaturu avanemise kohta!

Mähe Selts pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, et saada vastuseid küsimustele, mis puudutavad elektri hinda Eesti tarbijatele alates 01. jaanuar 2013, energiaturu avanemist ja elektri börsihinna kujunemist.

Küsimustele vastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna peaspetsialist Rein Vaks.   ( Loe edasi! )

1. Kui räägitakse elektrihinnast börsil ja öeldakse, et hinna aluseks tuleb võtta NordPoolSpoti börsihind (http://www.nordpoolspot.com/Market-data1/Elspot/Area-Prices/ALL1/Hourly/), siis millist hinnaveergu peaksid Eesti elektritarbijad vaatama, et saada teada millise hinnaga tal antud hetkel energiat oleks võimalik börsilt osta.

Eestis arveldatakse Eesti hinnapiirkonna (EE) börsihindadega. Seega palun vaadata hinda lahtrist EE.

2. Miks erineb elektrituru börsil Eesti regioonis müüdava elektri hind väga palju Põhjamaades pakutavast elektri hinnast?

Lisaks hüdroelektrijaamade odavale toodangule on põhjamaades elektrienergia hind odavam ka muude turueripärade tõttu. Näiteks stabiilset baaskoormust kandvatel jaamadel on odavam müüa elektrienergiat teatud tundidel odavamalt kui omahind, kuna jaama seiskamine ja taaskäivitamine võib olulise kulu kaasa tuua.

3. Kas üheks eletrituru Eesti regioonis pakutava elektri kõrgema hinna põhjuseks on puuduv kaabel (Estlink2) Eesti ja Soome vahel, mis ei võimalda rohkemal määral soodsamat elektrienergiat Eestisse importida?

Hinnaerinevuse põhjustab tõepoolest vähene ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel. Probleemiga tegeletakse ning hiljemalt 2014.a on meil piisav ülekandevõimsus, et saada osa ka põhjamaade hüdroenergiast.

4. Kas piiratud elektrienergia impordimaht annab võimaluse dikteerida hinda ka Eesti kohalikul tootjal, ehk Eesti Energial oma Narva Elektrijaamade kaudu?

Lisaks Eesti Energia AS tootmisvõimsustele on meil veel head ühendused läbi Läti – 650 MW. Lätil on omakorda tootmisvõimsuseid, s.h hüdroenergiat, mille odav hind head konkurentsi pakub.

5. Kui vaba on elektrikaubandus NordPoolSpotis kui riikide vahelise energiahulga liigutamiseks on piirangud ees ja kohalik tootja omab monopoolset seisundit?

Piirangud võimsuste edastamisel esinevad peamiselt tipuaegadel ning talvisel perioodil. Kogu turg on alles loomisel ka Euroopa Liidu tasandiltäieliku avamise eesmärgiks on võetud aasta 2015.

6. Kui seni näidati elektriarvel elektrienergia tasu millele lisati juurde ka ampripõhine võimsustasu, siis kas turu avanedes võimsustasu jääb alles või kaob (arvestatakse juba elektrienergia hinna sisse)?

Tänased avalikustatud avatud turu hinnad sisaldavad juba ampritasu. Samas ei ole välistatud, et mõni müüja sellise hinnapaketiga ka välja tuleb.

7. Kas võrguteenuse tasud aastaks 2013 on kinnitatud ja ka kusagil internetis avaldatud? - Milliseks kujuneb 2013 aastal võrguühenduse ampritasu ja mõõtesüsteemi kasutamise tasu kuus?

Värskeimad Elektrilevi Konkurentsiametiga kooskõlastatud võrgutasud leiate veebilehelt http://www.konkurentsiamet.ee/file.php?22387.Need hakkavad kehtima alates 01.01.2013.

8. Milliseks kujuneb taastuvenergia tasu 2013 aastaks?

Prognooside kohaselt kujuneb järgmise aasta taastuvenergia tasu samaks kui see aasta -

0,97 senti/kWh.

9. Milliseks kujuneb elektriaktsiisi tasu 2013 aastal?

Riigil ei ole kavas elektriaktsiisi muuta.

10. Kas ühistul, kus on täna erinevad tarbimispunktid (erinevatel isikutel erinevad mõõdikud ja lepingud otse Eesti Energiaga) on võimalik teostada ühishanget kõikide ühistu liikmete eest?

Ühishanget on sellisel juhul kindlasti võimalik teha.

11. Kas Elektrilevi on ainus võrguteenust pakkuv ettevõtte Tallinnas või on oodata ka konkurentsi antud valdkonnas?

Tallinn on Elektrilevi võrgupiirkond. Elering AS on süsteemihaldur, kes hoolitseb muuhulgas ka selle eest, et süsteemist tulev elekter ka Elektrilevi võrku jõuaks. Siin konkurentsi tekkida ei saa, sest see tähendaks kallite võrkude paralleelehitamist, mis ei ole majanduslikult mõistlik. Kõik võrguteenuse tasud on Konkurentsiameti regulatsiooni all.