Avalik pöördumine seoses Pirita linnaosa elanike liikuvuse ja liiklusega

Lp Mihhail Kõlvart, Tallinna linnapea, mihhail.kolvart@tallinnlv.ee

Lp Tiit Terik, Tallinna volikogu esimees, tiit.terik@tallinnlv.ee

Lp Kalle Klandorf, Tallinna aselinnapea, kalle.klandorf@tallinnlv.ee

Lp Tõnis Liinat  Pirita linnaosa vanem, tonis.liinat@tallinnlv.ee

Lp Kalle Jõks, Pirita linnaosavanema asetäitja, kalle.joks@tallinnlv.ee

 

 

AVALIK PÖÖRDUMINE

 Pirita linnaosa liikuvusuuringu teostamiseks

 

 

25.oktoober 2019

 

Nihkudes kunagisest kaugest servast sisuliselt kesklinna pikenduseks, on Pirita muutunud ümbritsevate asumite elanike jaoks nn läbisõidu-linnaosaks. Ranna tee - Merivälja tee - Pirita tee on tuntuim liiklusarter, kuid samavõrra on keeruline liiklus ka Pärnamäe ja Kose teel, rääkimata asumisisestest tänavatest, mille kaudu on võimalik ummikutest kasvõi osaliselt pääseda. Et mitte manduda pelgalt transiidikoridoriks ja tagada Pirita linnaosa atraktiivsus ja jätkumine soositud elukohana, on tagumine aeg paika panna Pirita liikumisvõimaluste arendamise pikem plaan.

Kaardile vaadates on selge, et Pirita linnaosa on ka paratamatuks liikluskoridoriks jõudsalt kasvavale Viimsi elanikkonnale. Seejuures on oluline märkida, et Viimsi on seadnud eesmärgiks elanikkonna kasvu praeguselt 20 000 elanikult 30 000-40 000 elanikuni ning samas suunas liigub tõenäoliselt ka Pirita linnaosa elanike arv. Seega eelduslikult räägime liikuvuse pikemast plaanist piirkonnale, kus mitte väga kauges tulevikus hakkab elama ca 70 000 elanikku, sh paljude nende eluase paikneb sisuliselt kolmest küljest merega piiratud territooriumil ehk poolsaarel.

Inimeste liikuvust mõjutab oluliselt vajalike teenuste kättesaadavus. Vastavalt Viimsi valla 2015-2018 teostatud liikuvus- ja liiklusuuringule käivad suurem osa sealsetest elanikest tööl Tallinnas ning neist omakorda valdav enamus kasutab liiklemiseks autot. Viimsi liikuvusuuringu järgi on sealsete elanike tõmbekeskusteks kujunenud Vanalinn, kesklinn ning Ülemiste, aga ka tuntaval määral linnaosad teisel pool tsentrumit. Seejuures on autostumine kvaliteetsete valikuvõimaluste puudumisel järjest kasvanud, pea 80% viimsilastest kasutab liikumiseks autot. Ühe leibkonna igapäevaste toimetuste jaoks kasutatava autode keskmine hulk on viimase kümnendiga kasvanud Viimsis 1,6 autolt 2,1 autoni ehk rohkem kui 30%. Arvestades piirkondade sarnasusi, võiks samalaadseid tendentse pidada kehtivaks ka Pirita ja Muuga kohta. Tallinna viimase 5 aasta statistika põhjal on autoliiklus kasvanud 25%, mis tähendab ligi 30 000 lisandunud autot.

Pirita tee liiklustiheduse sõltuvus koolivaheaegadest on üldteada, millele oleks lahenduseks kooli- ja lasteaiakohtade  lisandumine piirkonda. Tallinna Haridusameti 2018 aasta uuringu järgi enam kui 50% Pirita linnaosas elavatest koolilastest käib koolis väljaspool linnaosa piire. See viitab vajadusele lisada Piritale koolikohti, et eelkõige põhikooli lapsed saaksid käia koolis kodu lähedal ja iseseisvalt. Pirita rahvastik ja selle koosseis sõltub eeskätt rändest, seetõttu pole põhjust eeldada, et loomuliku demograafia tõttu lasteaia- ja koolikohtade vajadus väheneks. Ka muu sunnitud liikumisvajaduse vähendamise kaudu (töökohad, teenused, kultuuri- ja huviasutused jms) on võimalik mõjutada elanike liikumisharjumusi. 

Autokasutust saab kõige efektiivsemalt vähendada liikumiseks kvaliteetsete valikuvõimaluste pakkumisega. Viimsi maakonnaliinide ja Tallinna ühistranspordi võrgud pole strateegilisel tasandil arenenud juba aastakümneid, enamik liine on samad ja suunduvad samadesse kohtadesse, kuigi  peamised sihtkohad on aastakümnetega muutunud. Seades eesmärgiks autokasutuse osakaalu kasvu peatamise või isegi vähenemise, on vajalik viia ühistranspordi võrgustik kooskõlla tänaste liikumisvajadustega,  parandada ühistranspordi omavahelist sidusust, kiirust ning kvaliteeti. Pirita ja Viimsi keskmised kaugused Tallinna kesklinnast tingivad asjaolu, et rattakasutuse potentsiaal kesklinna jõudmiseks ei ole väga kõrge. Potentsiaal on kõrgem TOP-i ja ajaloomuuseumi piirkonnas, kuid selle realiseerimise piirab ära kesklinna puudulik rattateede infrastruktuur.

Probleemiks on ka asumite sisene liikluskorraldus, samuti ristmike läbilaskevõime ja fooritsüklite planeerimatus. Ei saa nõustuda lahendustega, kus väljakujunenud elamuasumitest viiakse läbi suuremad transiidikoridorid.

Piirkonna liikumisvõimalusi mõjutavad oluliselt ka erinevad arendusplaanid, sh Viimsi arendused. Näiteks - kui realiseerub plaan Pirita tee äärde rajada 800-1000 korteriga elamuarendus, tähendaks see igal hommikul mitte vähem kui 1000 täiendavat autot tegemas vasakpööret kesklinna poole. Kavandatakse lisaks aga veel 440 kohalist SPA-hotelli Ajaloomuuseumi/Maarjamäe lossi kõrvale ja Pirita TOP`i arendust koos SPA-ga 1450 parklakohaga. Märgime siinjuures eraldi lisaks, et palume veelkord kaaluda Maarjamäe suvemõisa kompleksiga (milles on Eesti Ajaloomuuseumi filiaal, Eesti Filmimuuseum) piirnevale territooriumile mastaapse korterelamurajooni ja SPA kavandamist.

Maarjamäe suvemõisa hooned ja Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamud on ehitismälestisteks tunnistatud kultuuriministri 13. mai 1997 määrusega. Meie hinnangul kavandatu mõjutab Maarjamäe suvemõisa kompleksi vaadeldavust ja vähendab oluliselt selle nii visuaalselt kui emotsionaalset dominantsust. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Maarjamäe pangal on mõne aasta jooksul valmimas uus elamurajoon 1500 korteriga, mille elanikud soovivad samuti saada ühendust linna tõmbekeskustega. Lisanduvad muud suuremad Pirita arendused nagu näiteks Teletorni ümbrus, Mähe suvilate (ca 200 elamuühikut) ümberehitamine aastaringselt kasutatavateks elamuteks, Pirita-Kose elamuarendused ca 300 elamuühikuga aga ka Viimsi valla arendused nagu näiteks Lubja külas asuva endise Antenniväljaku arendus ca 200 elamuühikuga ning võimalikud arendused, mis seotud Miiduranna sadamaga, Milstrandi naftaterminaali ja endise Kirovi kalatööstuse tootmisalaga Muuli ja Rohuneeme tee ääres. Kõik need arendused kokku loovad piirkonda juba lähiaastatel tuhandeid uusi elamuühikuid, kuhu elama asuvate inimeste arv kaugelt üle 10 000. Oma arendusaega ootavad aga suured maa-alad nii Metsakasti külas kui Lubja külas.

Uute arenduste rajamisega kaasneb sotsiaalsele infrastruktuurile täiendav koormus ja kuna ühistranspordi teenuses pole kvalitatiivset hüpet veel niipea toimumas, tähendab see üldist liikluskoormuse kasvu. Seetõttu on oluline keskenduda ka Pirita ruumilise paiknemise mõtestatud kujundamisele. Sama oluline on ka koostöö ja selle järjepidevus Viimsi ja Maardu omavalitsustega, kuid ka Tallinna teiste linnaosadega, eelkõige Lasnamäe ja Kesklinnaga. Kuigi Pirita linnaosa halduspiirid lõpevad üheltpoolt raudteega ning teiseltpoolt memoriaali lähistel, on kogu piirkonna jaoks samaväärselt oluline, mis toimub Viimsis, Maarjamäe paekaldal tervikuna ning milliseks kujuneb Maardu/Muuga, Lasnamäe ja kesklinna taristu ning ühistransport.

Ainuvõimalik sisuline hea liikuvuse lahendus saab olla teadmispõhine, mis meie hinnangul tähendab Pirita  piirkonna soositud elukohana jätkumiseks kaasaegse lähenemisega Pirita liikuvusuuringut/analüüsi, millele toetudes saab omakorda analüüsida ka parimaid liikluslahendusi eelistusega ühistranspordil ja olemasoleva taristu tõhusamal kasutamisel, sh parema teenuste kättesaadavusega. Seejuures ei tohiks selline uuring/analüüs käsitleda pelgalt Piritat, vaid tervikliku vaatega tuleks käsitleda Pirita ja tema asumite liikuvuse kõiki aspekte koostoimes Viimsi, Maardu omavalitsustega ja Tallinna teiste linnaosadega.   

Seni on liikuvust ja liiklust piisava põhjalikkusega uurinud vaid naaber Viimsi vald. Pirital endal  liikuvuse uuring puudub, liiklusuuringud on napid ning liikuvuse kohta teadmispõhise analüüsi  puudumisel on ka väljapakutavad lahendused lühikese vaatega, pigem nn tulekahju kustutamised. Meie hinnangul looksid kaasaegse lähenemisega teadmispõhised uuringud  eelduse avaliku toetusega pikemaajaliseks regionaalseks arenguks, mis võtaks tasakaalustatult arvesse kogu piirkonnas liikujate huvid ja vajadused, sealhulgas aidates pidurdada ka pendelrände kasvu.

On heameel, et nii riik kui Tallinn on mitmel eri tasandil teadvustanud põhjalike uuringute läbiviimise vajadust. Riigihalduse minister J. Aab  on Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu järelevalve menetluses juulis 2019 teinud Tallinnale ettepaneku analüüsida kogumis planeeringuala lähiümbruses menetluses olevate detailplaneeringute mõju piirkonna liikluskoormusele ja -lahendustele koosmõjus Tallinna ja Viimsi valla vahel liiklevatest sõidukitest tingitud liikluskoormusega. Majandus- ja taristuminister T. Aas ning Tallinna linnapea M. Kõlvart allkirjastasid 2019 oktoobris koostöömemorandumi, milles rõhutasid ühtsetel alustel liikuvuse planeerimise olulisust, mis ei takerdu omavalitsuste piiridesse.Tallinna linnapea M. Kõlvarti sõnul «Tallinna ümbritsevad rõngasvallad ning nende elanikud on tugevalt seotud pealinnaga ja vastupidi. Sellest tuleb Tallinnal lähtuda nii linnaplaneerimisel, teede-ehitamisel, ühistranspordi arendamisel kui ka transpordivõrgustiku ühildamisel,». Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja R. Vesiallik on kinnitanud selliste uuringute vajadust eeldusena uute võimalike teekoridoride (nt Mustakivi tee) ehitamisel. Pirita linnaosa vanem T. Liinat on korduvalt toonitanud vajadust selliste uuringute järgi ning ka Tallinna abilinnapea K. Klandorf on rõhutanud, et enne uute oluliste teeobjektide rajamist Piritale tuleb teha vastavad uuringud. Teadmistepõhist ja laiapõhjalist  lähenemist toetab ka Tallinna säästva linnalise liikuvuse kava (Sustainable Urban Mobility Plan, SUMP), mis rõhutab vajadust säästva liikuvuse analüüsimisele ja arendamisele. Säästva linnalise liikuvuse arendamine on üks peamine kriteerium ka Tallinna kandideerimisel Euroopa roheliseks pealinnaks.

Teeme avaliku pöördumisega ettepaneku Pirita liikuvuse uuringu/analüüsi läbiviimiseks, mis käsitleks inimeste liikumisviiside tänast olukorda, selle põhjuseid ja säästva liikuvuse edendamiseks vajalikke samme. Pirita liikuvuse uuring/analüüspeaks käsitlema terviklikult kogu piirkonda ja sellega seotud sihtkohti Tallinnas ja Harjumaal,  mitte pelgalt üksikuid liiklusprobleeme eraldiseisvalt, sh käsitlema liikuvust ja selle parimaid lahendusi ka Pirita siseasumite (Merivälja, Mähe, Kose, Teletorni ümbrus, Maarjamäe) põhiselt. Tallinna eelarvestrateegia eelnõus aastateks 2020-2023 on ette nähtud vahendid Piritale vastavate uuringute läbiviimiseks. 

Seonduvalt ettepanekuga teadmispõhiseks analüüsiks on täiendav ettepanek, et kuni nimetatud uuringute/analüüsi valmimiseni ei algatataks ega kehtestataks detailplaneeringuid, millel on eeldatavalt oluline mõju Piritaga seonduvale liikuvusele ja liiklusele. 

Soovime anda omapoolse sisendi analüüsi/uuringu lähteülesande koostamisel.  



Austusega,

 

MTÜ Maarjamäe Ühendus              Enn Veskimägi

Merivälja Aedlinna Selts                  Külli Kroon

MTÜ Mähe Selts                              Erik Vest

Maarjamäe Selts                              Kadri Rannala



Pirita - Kose elanike esindaja           Andres Sang           

Pirita - Kose elanike esindaja           Ants Promann      

Pirita – Kose elanike esindaja          Indrek Hein        

Teletorni ümbruse elanike esindaja  Gerd Kanter         

Teletorni ümbruse elanike esindaja  Kristi Lõoke       

Pirita Linnaosakogu liige                   Lea Nilson